Kuna komposteeruva ja biolaguneva materjali ümber on väga palju informatsiooni, mida üritatakse ilusamaks väänata, me vähemalt proovime asja lihtsamalt lahti seletada. Aga see on pikk jutt.
Mis on biolagunev?
Mida siis õigupooles tähendab sõna biolagunev? See tegelikult ei tähenda peaaegu mitte midagi, sest KÕIK materjalid on aja jooksul biolagunevad. Ka tavaline plastmass. Ainult selle biolagunemiseks läheb mitusada (isegi mitutuhat) aastat aega ning lõpptulemus on, et plastmass on murenenud lihtsalt pisikesteks silmaga nähtamatuteks tükikesteks ehk mikroplastiks. Nende pisikeste tükikestena jõuab see kalade ja muude loomade kaudu tagasi meie endi toidulauale.
Biolagunevast materjalist tahetakse muljet jätta, et justkui see oleks täiesti roheline ja naftavaba. Aga see alati ei ole. Juba sellepärast, et toormaterjal on tihtipeale põllumajanduslikku päritolu näiteks mais või suhkruroog. Nafta baasil kütuseid kasutatakse maaharimiseks, saagi koristuseks, veoks ja töötlemiseks, väetamiseks, taimekaitsevahendite tootmiseks ja põllul kasutamiseks. Ning tihti kasutatakse ka geenmuundatud põllumajandussaadusi, mille mõju keskkonnale tänapäeval on üldse teadmata.
Ka pärineb bioplastide tooraine suures osas intensiivpõllumajandusest, mis vähendab liigirikkust, soodustab kõrbestumist, muldade ammendumist jne.
Kõige suurem dilemma bioplastide juures on see, et põllupinda kasutatakse selliste kergesti asendatavate asjade toomiseks nagu pakendid, kui maailma rahvaarv kasvab ning pole piisavalt maad, et kõiki äragi toita.
Kui biolagunevad tooted satuvad olmeprügi hulka, ehk prügimäele, tekitavad need laguprotsessis metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2! Biolagunevad tooted ei ole muust olmeprügist keskkonnasäästlikumad, kui nad satuvad prügilasse.
Biolagunevad plastid ei ole keskkonnasäästlikumad ka siis, kui nad satuvad tavaplasti hulka. Näiteks kui visata bioplastist restoranist kaasavõetava toidu tops pakendikonteinerisse. See rikub kogu konteineri ning suure tõenäosusega ei jõua ka ülejäänud konteineri sisu ümbertöötlusse vaid saadetakse põletamisse.
Biolagunevaid materjale kindlasti ei tohiks kodus komposteerida. Kuid kahjuks enamus inimesi seda ei tea.
Mis on komposteeruv?
Ka sõna komposteeruv on keeruliseks aetud.
Kõige lihtsamas tähenduses on komposteeruv materjal see, mis ei jäta lagunemisel maha mitte mingisuguseid kahjulikke jääke. Samuti ei tohi lagunemisel jääda negatiivseid mõjusid nagu näiteks raskemetallid, lenduvad tahked ained ja ümbruse pH või soolsuse muutus. Materjal peaks komposteeruma 90 päeva jooksul. Siit tuleb ka vahe sisse. Materjale, mis lagunevad kauem kui 90 päeva, siis nagu ei tohiks komposteeruvateks nimetada. Ainult biolagunevateks.
Samuti ei saa komposteeruvaks nimetada tooteid, mis on komposteeruva materjali ning mitte komposteeruva materjali segu. Väidavad osad müüjad, et nende kaubas kasutatav materjal on 95% ulatuses komposteeruv. Sellist asja ei ole olemas nagu 95%-line komposteerumine. Eriti segumaterjalide puhul nagu hambaharjade bambusharjased. Kui see oleks 100% bambus, siis see oleks ju bambus! Ehk nagu hambaharja käepidegi. Et aga bambusest saada harjaseks sobiv materjal, tuleb seda tugevalt töödelda ning lisaks segada mingi polümeeriga. Seda lisatakse vahel ka rohkem, et harjas ei hakkaks liialt vara lagunema ja harja saaks kauem kasutada. Aga talupoja mõistus ütleb, et see tähendab ju, et bambusharjased (mitte harjad, ainult harjased!) potensiaalselt eritavad mikroplaste veel rohkem, sest need hakkavad kergemini lagunema kui 100% näiteks nailonist harjased, mis on spetsiaalselt välja töötatud hambaharjade jaoks. Ja siis soovitatakse peale hambapesu suud mitte loputada! Seega jälgi, millest on tehtud sinu bambushambaharja harjased!
Tihti märgitakse tootele, et see on komposteeruv, kuid jäetakse täpsustamata, mis tingimustel see on komposteeruv. Paljud komposteeritavad tooted on komposteeruvad ainult tööstuslikus kompostimises. See tähendab, et materjal vajab kindlat temperatuuri, niiskust, hapnikku ning segamist, et üldse komposteeruda. Eestis selline võimekus hetkel põhimõtteliselt puudub. Kõlab ju täiesti absurdselt- keelame ühekordse plasti, asendame selle bioplastiga, aga bioplasti kuskil tööstuslikult komposteerida praktiliselt ei ole võimalik.
Kodus tohib komposteerida ainult materjale, mis on spetsiaalselt märgitud, kui kodukompostitavad. Jah banaanidel pole koore peal märget kodukompostitav, sest banaan ei ole materjal. Banaan on puuvili. Kõik looduslik on komposteeruv.
Ka komposteeruva materjali sattumine olmeprügisse näiteks komposteeruvate kottide näol põhjustab probleeme, sest tavaprügilates muidu komposteeruv materjal seda ei tee, sest sealsed tingimused seda lihtsalt ei võimalda.
Uuest materjalist biolagunevate ega komposteeruvate kottide saatmine otse prügimäele ei ole keskkonnasääst. Seega metsa alt prügi kokku korjamine komposteeruvasse prügikotti ja siis selle pakendikonteinerisse viimine ei ole samuti keskkonnasääst, sest kotid ise ei ole ümbertöödeldavad. Metsa alt prügi korjamiseks otsi sulle sobiv korduskasutatav variant. Isegi tavaline kilekott töötab paremini, sest see on ümbertöödeldav ja ei reosta pakendikonteinerit. Meie kasutame ämbrit ning kallame selle lihtsalt konteinerisse tühjaks.
Ära viska komposteeruvaid toidujäätmeid olmeprügisse, sest see vähendab samuti olmeprügi võimalust saada põletatud. On ju bioloogilised toidujäätmed märjad, see märgab ülejäänud prügi, mis tähenda, et see ka ei põle nii hästi.
Kuhu me siis lõpuks oma mõttearenguga välja jõuame? Jõuame sinna, et bioplaste ei ole mõtet kasutada, sest nende keskkonnamõju on praktiliselt sama, kui tavaplastil ja kohati veel hullemgi. Eriti kui silmas pidada nende metaani eraldamist sattumisel prügimäele. Siinkohal märgiks kindlasti ära biolagunevad või komposteeruvad koerakaka kotid, sest fekaale tohib jäätmekäitlusseaduse järgi saata ainult olmeprügisse ehk siis tavalisse prügilasse ladustada. Ega siin head lahendust ei olegi, sest seadus ütleb, et lahtiselt fekaale prügimäele saata ka ei tohi ja ammugi mitte komposteerida. Siinkohal vist kõige parem lahendus on juba olemasolevad tavalised kotid, mida on majapidamisse tekkinud, sest see oleks vähemalt nende kottide korduskasutamine.
Eelista alati kodus komposteeruvaid materjale ja alati enne uue ostmist KORDUSKASUTA olemasolevat või kellegi vana.
Ja viimaseks tuletaks kõigile meelde, sest tundub ikka veel, et paljud seda usuvad- olmeprügi ei sorteeri teie eest mitte keegi!