Autor: KATARINA PAPP okopere.com blogi 29. AUGUST 2020 Samm number üks on teha kõik selleks, et prügi kogust vähendada: eelista pakendivaba poodlemist, ära osta uusi asju, vaheta ühekordsed tooted korduvkasutatavate vastu välja jne. Kuna päris ilma prügita tänapäeval kahjuks ei saa, siis on tähtis rääkida, kuidas on õige oma prügi sorteerida. Olen prügi sorteerinud lapsest saati[...]
Jätkusuutliku pesupesemise teejuht Keskkonnasõbralikkuse teekonnal on kindlasti väga suur roll mängida pesu pesemisel. Uuringud näitavad, et 39% riideesemete jalajäljest tuleb kliendikasutus faasis, peale seda, kui riie on poest ostetud ehk siis selle pesust ja kuivatusest. Elektri ning vee tarbimine, pesuvahendites leiduvad kemikaalid ning riietest eralduvad mikroplastid- su pesu pesemine võib tekitada suurema jalajälje, kui[...]
Äädikas on väga levinud alternatiiv kodukoristuses ja teatud kohtades on see täiesti õigustatud ja funktsionaalne. Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik. Äädikhape on toidulisaaine E260. Meie oma majapidamises äädikaga midagi ei puhasta. Miks? Aastaid tagasi vannitoas remonti tehes ja uut kraani paigaldades nägin juhendis, et äädika kasutamine kraani puhastamisel oli keelatud. Suur rist oli äädikapudelile[...]
Siinkohal kutsume üles alati lugema koostisosi ja vältima ohtlikke aineid. Ökopesuvahendites on levinumad Cocamidopropyl betaine (kokamidopropüülbetaiin), Caprylyl Glucoside, Cocamidopropylamine Oxide ja tseoliidi kasutamine. Kokamidopropüülbetaiin on sünteetiline vahtu tekitav aine, mis tekitab allergiat, dermatiiti ning on keskkonnaoht. Valiti juba aastal 2004 aasta allergeeniks Ameerika Dermatiidiliidu poolt. On ohtlik sattudes silma. Võib esineda ka nime all 1-propanaminium,[...]
Mis tegelikult sääski ligi meelitab ja eemale peletab? Tihti on kuulda inimesed ütlevad: “Mul on vist magus veri, et sääsed mind nii armastavad”. Mis tegelikult aga hoopis sääski ligi meelitab? Sääski meelitavad ligi teatud lõhnad, nt toidulõhnu tunnevad nad 50 m kaugusele. Paljusid putukaid meelitab inimese poolt välja hingatav süsihappegaas. Higilõhn kutsub ligi[...]
Miks plastide töötlemine ei päästa maailma? Tänasest naftatoodangust 8% kasutatakse plastide tootmiseks ning enamus kulub just ühekordsete plastide nagu pakendid tootmiseks. Sõna ümbertöötamine või lihtsalt töötlemine ei kehti väga hästi plastide kohta, sest neid ei saa lõputult ümber töötada nagu saab klaasi ja metalli. Plastid kaotavad kvaliteeti iga töötlusega, seega võiks seda nimetada ainult (hea[...]
Kohati paistab, et lõpuks ometi on hakatud aru saama, et teisest maailma otsast kohale transporditud tooted ja toit ei ole keskkonnasääst. Näiteks Rimi Tarbi Targalt grupis kirjutatakse, et Rimi enam ei too kaugelt kala sisse. Ja sealsamas oli ka lause, et kaugelt toodud kala söömine ei ole keskkonnasäästlik. Siiralt loodame, et varsti saavad sellest kõik[...]
Mäletad veel neid riidest taskurätte, mida vanasti koguaeg kasutati? Meilgi olid need veel kooliajal kasutusel enne paberrätikute tulekut. Enamus meist neid enam ei mäleta või pole sellel ajal elanud. Kuigi sa ei leia majapidamispaberit ega pabersalvrätte Vaikses Ookeanis ujuvatelt prügisaartelt, ei tähenda see, et need on planeedile ohutud. Ühe tonni majapidamispaberi valmistamiseks kulub umbes 75[...]
Kuna komposteeruva ja biolaguneva materjali ümber on väga palju informatsiooni, mida üritatakse ilusamaks väänata, me vähemalt proovime asja lihtsamalt lahti seletada. Aga see on pikk jutt. Mis on biolagunev? Mida siis õigupooles tähendab sõna biolagunev? See tegelikult ei tähenda peaaegu mitte midagi, sest KÕIK materjalid on aja jooksul biolagunevad. Ka tavaline plastmass. Ainult selle biolagunemiseks[...]
Eriti nüüd on saamas selgeks, et vanaviisi jätkata enam ei saa. Jätkuv looduslike elupaikade hävitamine ning inimeste levivad massid loovad soodsa olukorra uute haiguste levimiseks, mis enne olid peidetud vihmametsadesse ja sügavatesse koobastesse. Liigtarbimisel ja globaalsel kaubaveol on selles otsene roll mängida alustades uute teede ehitamisest, haiguste levitamisest ning lõpetades veoks kasutatavate kütuste põletamisega. Kaudse mõjuna[...]
