Miks muuta oma suuhooldusrutiin loodussõbralikumaks?

Korduvalt on meie käest küsitud, et miks üldse peaks mõtlema oma suuhooldusrutiini muutmisele?  Miks kasutada bambusest hambaharja ja hambapesutablette tavalise plastmassist hambaharja ja -pasta asemel? Miks eelistada just Eestimaised brände?

Kindlasti on see sama mõte paljudel peast läbi käinud. Võtame asja kokku.

Tervis

Nagu ikka, käib tervisesõbralikkus käsikäes loodussõbralikkusega. Suu põhi – piirkond, mis paikneb keele all – on väga veresoonterikas ning võib seetõttu olla soovimatutele ainetele lihtsaks otseteeks vereringesse. Lisaks satuvad need kahjulikud ained kanalisatisooni kaudu loodusesse. Enamus veetöötlusjaamu, mis on olemas ainult suuremates asulates, maapiirkonnas lähevad need ained piltlikult öeldes otse maapinda, ei eralda kõiki kahjulikke ained veest enne selle merre või jõkke suunamist.

Sodium Lauryl Sulfate (SLS) on aine, mis paneb hambapasta vahutama. Tegu on odava tööstusliku puhastusvahendiga, mida leidub ka autopesu- ja mootoripuhastusvahendites. Laboris kasutatakse SLS-i nahaärritajana uurimaks katsetatava toote tõhusust ärritatud nahal, seda nii loom- kui inimkatsete puhul.  Läbi naha tungides suudab SLS meie kudedes püsida kuni viis päeva ning võib seal moodustada kantserogeenseid ühendeid. Samuti võib see kahjustada meie maksa, kopse, närvisüsteemi ja tekitada hingamisteede kahjustusi.

Triclosan on järgmine laialdaselt kasutusel olev kemikaal, mida kasutatakse tema antibakteriaalsete omaduste pärast. Paraku on uuringud näidanud, et triclosan tapab vaid osa bakteritest, millega kokku puutub. Need bakterid, mis kokkupuutes Triclosaniga ellu jäävad, võivad aga muutuda resistentseks teiste antibakteriaalsete ainete vastu. Triclosan koguneb meie rasvkudedesse ning võib tekitada vähkkasvajaid. Pikaajaline kasutus võib viia halvatuse, viljatuse, maksa-, neeru-, kopsu- ja südamekahjustusteni. Laborikatsetes konnade ja rottidega on leitud, et see võib häirida kilpnäärme talitlust ning nõrgendada olulisi rakutasandi funktsioone. Isegi osad “öko” hambapastad sisaldavad siiski triklosaani.

Hydrated Silica on valmistatud kristalliseerunud ühendist, mida leidub kvartsis ja liivas. Seda kasutatakse abrasiivainena, mis eemaldab edukalt hambakattu ning valgendab hambaid. Pikaajalisel tarvitamisel kulutab see aga hambaemaili.  Hambaemail remineraliseerub iga päev tänu meie süljes leiduvale kaltsiumile ja fosforile. Hydrated silica takistavab seda loomulikku protsessi ning võib lõppeda hamba pealispinna tugevate kahjustustega. Eriti tuleks seda sisaldavat hambapastat vältida neil, kelle hambad on tundlikud või kellel on taandunud igemed. Samuti võib hydrated silica muuta happelisuse tasakaalu meie suus ja keelel, nõnda hoopis halvendades meie suuhügieeni.

Sodium Fluorid ehk maakeeli naatriumfluoriid leiab pastades kasutust hambaaukude ennetajana. Hambaarstid on seda soovitanud juba aastakümneid, seetõttu on selle aine nimi inimestele tuttav. Vähesed teavad aga, et enamus poepastadest sisaldavad vaid 110 grammi pasta sees sellist fluoriidikogust, mis on väikelapsele surmav. Väikese koguse allaneelamine põhjustab lastel ja noortel suurenenud süljeeritust, iiveldust, oksendamist, valu ülakõhus ja kõhulahtisust. Suured doosid võivad tekitada halvatust, lihasnõrkust ja krampe, millele järgneb hingamis- ja südamepuudulikkus. Täiskasvanutel on pikaajalise fluoriidi tarvitamise puhul täheldatud kõrvalnähuna näiteks hammaste värvimuutust.

Just seetõttu on poeriiulitel müügil ka fluoriidivabu hambapastasid. Alati on aga tark lugeda läbi kogu koostisainete loetelu, kuna fluoriidita pastades võib leiduda teisi siinnimetatud aineid. Samuti tasub alati vältida koostisosi nagu methylparaben, propylene glycol, parafin ja formaldehyde.

Keskkond

Plastik – paljud hambapastad sisaldavad imepisikesi plastiktükke, mille tõttu on reostatud veekogud ning ohtu on sattunud ka mereelukad. Kõik kahjulik, mis satub veekogudesse, jõuab ka meie toiduahelasse.

Aastas visatakse praegu maailmas ära hinnanguliselt umbes 25 miljardit plastmassist hambaharja. Kuna hambaharju on väga keeruline ümber töödelda, on, alates aastast 1938, kui tänapäevane plastist hambahari leiutati, need peaaegu eranditult sattunud prügilatesse ning sealt ka meie ookeanidesse ja meredesse.

Et mitte sellele juba üüratule hunnikule omalt poolt lisa anda, vali bambushambahari. Bambus on looduslikult antibakteriaalne, kasvab kehvema mulla peal ilma väetisteta ning teeb seda väga kiiresti. Meie valiku bambushambaharju leiad SIIT.

Vesi ja säilitusained– Mis on alati hambapastades esimese kolme koostisosa hulgas?- Vesi. Juba ainuüksi vee transportimine tootmistehasest tarbijani ei ole säästlik. Lisaks sellele on just vesi see, mis hakkab toodetes roiskuma ja tänu pastade veesisaldusele peab neile lisama säilitusaineid. Tihti need ained ei ole kasulikud ei inimese tervisele ega keskkonnale.

Hambapesutabletid ega- pulbrid vett ei sisalda. Tänu sellele jääb ära tarbetu vee transport ühest kohast teise, ei ole vaja lisada säilitusaineid ning pakend on loodussõbralik. Kokkuhoid lausa kolmest kohast lisaks tervise ja keskkonnahoiule 🙂

Pakend– Hambapasta plastmassist tuube on väga raske ümber töödelda. Tuub koosneb mitmest erinevast materjalist- tihti mitmest erinevast plastikust, kork ühest plastikust, tuub ise teisest ning lisaks sisaldab tuub veel õhukeset alumiiniumikihti.

Meie valiku hambapesutablettidest leiad SIIT.

Aga miks siis Eestimaised brändid?

Eelistades Eestimaised brände toetad kohalikku ühiskonda. Nii ettevõtete arengut kui riigi arengut üldiselt. Kui tarbijad oma raha vabatahtlikult välismaistele ettevõtetele annavad, kust siis riik peaks raha leidma, et kõiki neid asju meie heaks teha, mida me kodanikena soovime?

Üks väga suur argument kohalike ettevõtete eelistamisel on ka see, et ettevõtted, mis on oma kliendile lähemal, on läbipaistvamad ja nende eesmärkidel ning tegevustel on lihtsam silma peal hoida. Ka kauba kättesaadavus on kiirem. Suurte kaugete firmade tegevus on tihti läbipaistmatu ja info nende tegevuse kohta tundub kohati täiesti kättesaamatu. Tarneajad on pikemad ja teekond ise on pikem, mille jooksul võib probleeme tekkida. Kohalik ettevõte aitab ka võimalikud tarneprobleemid kiiremini ära lahendada 🙂

Allikad:

https://www.bioneer.ee/10-koostisosa-mida-tasuks-nahahoolduses-kindlasti-v%C3%A4ltida

https://www.bioneer.ee/kas-kosmeetikas-ja-kodukemikaalides-kasutatav-triklosaan-ohutu