Miks plastide töötlemine ei päästa maailma?
Tänasest naftatoodangust 8% kasutatakse plastide tootmiseks ning enamus kulub just ühekordsete plastide nagu pakendid tootmiseks.
Sõna ümbertöötamine või lihtsalt töötlemine ei kehti väga hästi plastide kohta, sest neid ei saa lõputult ümber töötada nagu saab klaasi ja metalli. Plastid kaotavad kvaliteeti iga töötlusega, seega võiks seda nimetada ainult (hea eestikeelse sõna puudumisel) downcyclinguks. Neid saab töödelda ainult teatud arv kordi, kvaliteetsemaid rohkem, vähem kvaliteetsemaid üldsegi mitte. Ka nende ümber töötamise protsess on süsihappegaasirikas ning toksiline. Kui osasid plaste saab töödelda, siis nende töötluse käigus võib eralduda suurem kogus süsihappegaasi kui tekiks nende põletamisel. Põletamisel soojuseks ja elektriks, mis on samuti väga süsihappegaasimahukas tegevus, jääb plastidest järele veel ka erikäitlemist vajav mürgine tuhk.
Lisaks ei ole nende töötlus mõistlik ka majanduslikult. See on mahukas ning kulukas protsess ning uus tooraine on turul saadaval madalate hindadega. Sellepärast ei olda kapitalistlikus maailmas töötlusest väga huvitatud, sest see lihtsalt ei tasu ära.
Pandipakendis kasutatavate plastpudelite viimane elu on tihti polüester. Ümber töötatud polüesterkangas sisaldab aga inimese jaoks toksilisi ühendeid ning, nagu kõik naftapõhised kunstkangad, eritab see pesemisel keskkonda mikroplaste. Iga plastpudelist võetud sõõm sisaldab samuti mikroplaste. Uuringud on näidanud seost mikroplastide ja teatud vähitõveliikide, nõrgenenud immuunsüsteemi ja teiste terviseprobleemide vahel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et plastjäätmetega tegelemiseks ei ole täna olemas keskkonnasõbralikku lahendust. Plastide ümber töötamine ei enneta nende prügiks muutumist, vaid pikendab nende eluiga kõigest lühikese hetke võrra. Lõpuks on meil ikkagi hunnik “ümber töötatud” plasti, mis tuleb lihtsalt maa sisse matta või ära põletada.
Nii, et kui soovid päriselt olla teadlik ja keskkonnasäästlik, vähenda plastmassi tarbimist igal võimalikul kujul.
Allikas: Ajakiri MIHUS, Laura Välik