Kohati paistab, et lõpuks ometi on hakatud aru saama, et teisest maailma otsast kohale transporditud tooted ja toit ei ole keskkonnasääst. Näiteks Rimi Tarbi Targalt grupis kirjutatakse, et Rimi enam ei too kaugelt kala sisse. Ja sealsamas oli ka lause, et kaugelt toodud kala söömine ei ole keskkonnasäästlik. Siiralt loodame, et varsti saavad sellest kõik aru ja, et see kehtib kõige, mitte ainult kala kohta.

Teisest küljest näeme pettumusega aina rohkem ja rohkem, kuidas inimesed, eriti need, kes peaks selle peale mõtlema, seda aga ei tee.

Aga kas sina oled kunagi päriselt ja põhjalikult mõelnud, miks üldse peaks igaüks meist ostma ja eelistama just Eesti tooteid ning toitu? Et mis kasu sellest on ja, kuidas see kõike mõjutab, mis sellest muutub?

Eesti toodete ja toidu eelistamiseks on mitu põhjust.

Keskkonna seisukohalt võib-olla isegi kõige tähtsam on tootja ja tarbija lähedus teineteisele. Siis näiteks toitu ei ole vaja tugevalt töödelda, et see elaks üle pika teekonna. Tänu sellele läheb ka vähem raisku ning pole vaja kasutada igasugu preparaate ja muid lisavahendeid, et tagada toidu säilimine. Võidab nii keskkond, kui meie endi tervis. Lühema transpordi käigus tekib vähem ka pakendivigastusi, sest, et ei ole vaja laadungit mitu korda ringi tõsta ühelt transpordivahendilt teisele, mis vähendab jällegi tarneahela kaoprotsenti. See kehtib nii toidu kui kõigi muude toodete kohta. Väga palju olmetehnikat, ilutooteid ja kõike muud läheb lihtsalt mahakandmisele, sest need on kogemata laadimise käigus maha kukkunud või muud moodi viga saanud. Lühikeste tarneahelatega on lihtsam ka jätta kaup üldse pakendamata.

Teine väga tähtis põhjus on, et kogu raha jääb siia, Eestisse. Nii tootmisest, tööjõust, edasimüügist kui jaemüügist tekkiv palgaraha ning nendega kaasnevad maksud. Mitte ainult edasimüügist või veel hullem ainult jaemüügist tulenev tulu. Kuna kapitalistlik ühiskond on üles ehitatud praegu nii nagu ta on, peaks just eelkõige meie ise oma heaolu toetama. Tahame ju, et riik tagaks meile kõik tugiteenused, sotsiaaltoetused, aitaks kui häda on käes, et keskmine palk tõuseks igal aastal ja nii edasi. Aga miks me ise riiki siis ei aita?

Aga kust riik peaks selle raha võtma, kui me ise viime oma raha vabatahtlikult välismaistele kaupmeestele, tootjatele ja vahendatajatele? On lihtne tellida läbi interneti kaugelt Hiinast või Ameerikast otse koju igasugu pudi-padi. Teisest maakera otsast tulev toode ei anna keskkonnasäästule ega Eesti majandusele mitte midagi. See on pigem negatiivse mõjuga, sest peab riiklik postiteenus paki lõpuks meile koju tooma ise selle pealt praktiliselt sentigi teenimata. Aga kes maksab kinni selle pärast riiklikul postiteenusel puudu jääva tulu osa? Ikka kõik kodanikud solidaarselt. Ka need, kes ei telli kaugelt. Tahab ka postiljon palka saada.

Kolmas väga tähtis põhjus on ka erinevates kaugetes piirkondades toimuva musta tööjõu, keskkonna saastamise ja muu taolise mitte toetamine. Euroopas on enamasti asjad kontrollitud, tööjõu õigused tagatud, keskkonnanormid täidetud. Jah, mitte alati (eriti just praeguse maasikaskandaali valguses). Aga seda kõike on siin palju lihtsam kontrollida ning meil täitsa orjatööle ikka vast inimesi ei panda. Samas pole meil õrna aimugi, mis toimub kaugel Aasias või Lõuna- Ameerikas. Jutt on alati kõigil tootjatel ja müüjatel ilus, sest nende ainuke eesmärk on oma toode sulle maha müüa võimalikult suure kasuga.

Jah, kõike Eestis ei toodeta. Sel juhul soovitaks piirduda Euroopaga, aga siin kehtib reegel, et mida lähemalt seda parem.

Lõpetuseks tahaks tõstatada küsimuse, miks peab ostma näiteks välismaist seepi, riidest kotte, pesupulbrit, suuhooldusvahendeid, riideid, toitu, kui neid kõiki tehakse siinsamas kohapeal? Ja need ei jää sugugi maha välismaisest kaubast ei kvaliteedi ega hinna suhtes. Tihti just vastupidi. Kauba tarnimine kaugelt maksab ka omajagu raha rääkimata sellest, palju see keskkonnale maksma läheb. Ja vastus “sest mina tahan” ei lähe siin arvesse.

Kui me ei hakka seda oma MINA natukenegi tahaplaanile seadma, ei saa mingist keskkonnasäästust kahjuks rääkida.