Siinkohal kutsume üles alati lugema koostisosi ja vältima ohtlikke aineid.

Ökopesuvahendites on levinumad Cocamidopropyl betaine (kokamidopropüülbetaiin), Caprylyl Glucoside, Cocamidopropylamine Oxide ja tseoliidi kasutamine.

Kokamidopropüülbetaiin on sünteetiline vahtu tekitav aine, mis tekitab allergiat, dermatiiti ning on keskkonnaoht. Valiti juba aastal 2004 aasta allergeeniks Ameerika Dermatiidiliidu poolt. On ohtlik sattudes silma. Võib esineda ka nime all 1-propanaminium, hydroxide inner salt.

Caprylyl Glucoside. Ärritav ja nahaga pikal kokkupuutel ärritust tekitav. Eriti lastel.

Cocamidopropylamine Oxide. Võib põhjustada nahaärritust ning tõsist ärritust silma sattudes. Toksilisus madal, kuid siiski olemas.

Tseoliit. Tseoliit on pesuvahendites levinud oma vett pehmendavate omaduste tõttu. See on mineraalne aine, mis aga ei taha hästi pesust välja tulla. See jätab pesu tolmama ning tänu sellele tekitab astmat, allergiat ja nahaärritust. Lisaks tekitab klimpe ka veepuhastusjaamades.

Metüülisotiasolinoon. Võib põhjustada allergilisi reaktsioone, nahapõletikku, seostatakse mutageensusega ning võib olla neurotoksiline. Turult on viimase 10 aasta jooksul eemaldatud mitmeid tooteid, mis on seda ainet sisaldanud ning dermatoloogid näevad ka tõusu allergiatestide rektsioonides just selle aine vastu.

Tavavahendites leiduvad toksilisi aineid on aga palju rohkem:

Kõige ohtlikumaks peetakse Dioxane (1,4 Dioxane/ Diethylene Dioxide/ Diethylene Ether/ Dioxan). See tuleks oma kodust hoida nii kaugele kui vähegi võimalik. Selle vedelik ja aurud võivad iseenesest süttida, see on teada vähitekitajana juba aastal 1988, põhjustab silma, naha ja kopsuärritust (kohati pöördumatut), seda peaks kasutama ainult kaitserõivastuses kaasaarvatud respiraatoriga. Olles sellega kokku puutunud ründab see aine neere, kesknärvisüsteemi, maksa, hingamissüsteemi silmi ja nahka.

Teiselt kohalt leiame juba vana hea teada-tuntud Sodium Lauryl Sulfate & Sodium Laureth Sulfate/ Sodium Lauryl Ether Sulfate (SLS/ SLES). Peamine ja kõige tavalisem koostisosa pesupulbrites, -geelides, nõudepesuvahendis, vedelseebis ja šampoonis. SLS ja SLES on pindaktiivsed ained, mis eemaldavad mustuse ja vahutavuse tõttu olid need esialgu mõeldud töökodade põrandate rasvaeemaldajateks. Need tekitavad põletikku silmades, nahal ja kopsudes ning kahjustavad siseorganeid. SLS/SLES on ka keskkonnatoksiinid. SLS on nii ärritav, et uurijad kasutavad seda, et ärritust esile kutsuda, et siis katsetada ja mõõta ravivate ainete mõju.

Fosfaadid. Kokkupuudet fosfaatidega seostatakse südame-veresoonkonna haiguste, osteoporoosi ja üldsurmadega. Fosfaatide ära keelamine pesuvahendites on kriitiline samm, et ära hoida veekogude kinni kasvamist ehk eutrofeerumist.

Formaldehüüd. Jah, nii uskumatult kui see ka ei kõla, formaldehüüd (see toksiline kemikaal, millega surnukehasid säilitatakse) on mitme pesuvahendi ning ka nõudepesuvahendi koostises. Juba väikese koguse formaldehüüdiga kokku puutumine sissehingamise/nuusutamise teel, tõstab vähiriski. See põhjustab sagedasel kokkupuutel surnud kudede laike ehk nekroosi, parasiitnakkusele reageeriva imuunsüsteemi vastuse, allergilise reaktsiooni või vähki. See on B1 klassi vähkitekitav aine ja see on toksiline nahaga kokkupuutel.

Kloorvalgendi. See, et klooripõhine valgendaja on naha- ja kopsuärritaja, ei tohiks enam kellelegi üllatusena tulla. Kuid enamus inimesi ei tea, kui tavaline koostisaine see on pesuvahedites ning kui ohtlik see tegelikult olla võib. Rääkimata sellest, et osad inimesed panevad seda lisaks pesuvahendile oma valgele pesule. Klooripõhise valgendaja  ohutuskaart näitab täpselt, kui ohtlik see tegelikult on:

  • Ärritab nahka.
  • Põhjustab tugevat silmade ärritust.
  • Ärge kasutage toodet koos teiste toodetega.
  • Pesuvalgendi võib eritada ohtlikke gaase (kloori).
  • Hoia toodet alati originaalpakendis.
  • Toote nahale sattumisel pesta koheselt rohke veega.
  • Toote silma sattumisel pese silmi õrnalt mitu minutit rohke veega. Kontaktläätsede kasutamisel eemalda läätsed ning loputa silmi uuesti. Kui silmade ärritus ei möödu, siis pöördu viivitamatult arsti poole.
  • Allaneelamise korral võta viivitamatult ühendust Mürgistusteabekeskusega, või pöördu viivitamatult arsti poole. Pöördudes arsti poole võta kaasa toote originaalpakend või silt.

Ammoniumsulfaat. See pesuvahendite koostisosa on nii toksiline, et tootjad ei soovita seda kasutada siseruumides. Nõutud on söövitust taluvad kindad, kaitseprillid ja respiraator ning ammoniumsulfaadi ja selle taara sattumist  äravooludesse või veekogudesse tuleb kindlasti vältida. See on kolmanda kategooria mürk sissevõtmisel, nahale sattumisel või sisse hingamisel.

Optilised valgendajad/UV valgendajad. Optilised valgendajad on pesuvahendites pleki eemaldamise eesmärgil. Kuigi need ei eemaldagi üldse plekki. Need hoopis katavad pleki valgustpeegeldava ainega nii, et sa ei näe plekki, nii et need on hoopis pleki peitjad, mitte eemaldajad. Lisaks sellele on need silmi, nahka ja kopse ärritavad, üliohtlikud vee-elustikule, võivad iseeneslikult süttida ning ei tohi kokku sattuda staatilise elektriga- näiteks pesukuivatist, ning korrektne käitlemine tähendab igasuguste riiete, mis sellega kokku on saanud, hoolikat jäätmejaama viimist.

Kvaternaarne ammoonium desinfitseerijad. Puhastusaine, mis on korrodeeriv ning see ei tohiks olla kodustes puhastusvahendites, sest see põhjustab silma-, naha- ning kopsuärritust. Pole ühtegi põhjust, miks see kemikaal peaks olema koduses pesuvahendis. Küll aga on näha, et seda kasutatakse prfiköökides puhastusvahendina: Desinfitseeriv puhastusvaheni kontsentraat Q7 Sanitizer 250ml. Täpsemas tooteinfos tuleb alles välja, et tegemist on söövitava ainega.

Nonüülfenooletoksülaadid. Lisaks hoiatustele, et see on kahjulik silmadele, nahale ning kopsudele, see pesuvahendite koostisosa ohutuskaart teatab, et pikendatud kokkupuude selle aurude või udu sissehingamise näol võib saada saatuslikuks! Loe siit artiklit Äripäevast, kus Greenpeace võtab üles selle aine sisalduse tekstiilitööstuse toodangus.

Lõhnaained/Parfüümid. Tootjad ei pea lisama koostisesse lõhnaainete loetelu seaduseaugu tõttu. Keemiliste lõhnaainete lisamine jätab vale mulje toote puhtuses sealjuures toote mõju kuidagi parendamata. Pettus läheb kaugemale kui inimesed arvavad- tänu põlvkondade pikkusele koolitusele ebaeetilise turundusega, näitavad uuringud, et enamasti naised valivad toote just tänu selle lõhnale isegi kui toode ise ei ole puhastamisel efektiivne. Kunstlikud lõhnaained on tavaliselt süüdi, kui avalduvad keemiline tundlikkus, allergiad ja lööbed. Pulmonoloogid peaaegu ühehäälselt soovitavad eemaldada kunstlikud lõhnaained kommertstoodetest, kuna meie kopsud on pidevalt üle ujutatud ohtlike ja ebavajalike aurudega. Paljud neist on teada, kui vähitekitajad ning hormoonsüsteemi rikkujad.

Värvid. Värvained ei lisa puhastusvahendite mõjule mitte midagi ning need on ka lisaks veel ühed põhisüüdlased kui tekivad seletamatud allergiad ning lööbed. Paljud on vähitekitajad ning peaaegu kõik on hormoonsüsteemi rikkujad.

Bensüülatsetaat. See aine on ohtlik sissehingamise või nahaga kokkupuutel ja ründab neere ning kesknärvusüsteemi.

Diklorobenseen. Benseenil on vahetu, ülitoksiline mõju vee-elustikule, mis võib veekeskkondi mürgitada veel mitu aastat peale selle sinna sattumist. Aurud põhjustavad optilisi kahjustusi ning see on potensiaalselt inimesele vähki tekitavate ainete nimekirjas.

 

Lahenduseks on looduslikud pesuvahendid, millest valiku leiate siit: https://zerowaste.ee/tootekategooria/vannituppa/pesuvahendid/

 

Allikas: https://naturallivingfamily.com/chemicals-laundry-detergent-ingredients-dangers/